Sisukord
Miks kuld sobib ehteks
Kuld ei roosteta ega tuhmu. Selle saab taguda väga õhukeseks leheks või venitada peeneks traadiks, nii et kullassepp teeb samast metallist nii massiivse sõrmuse kui ka õrna keti. Lisaks ehetele on kulda kasutatud rahana ja rahavarude tagatisena. Sellest lähemalt lehel kulla ajalugu.
Sageli öeldakse, et kuld on kõigist elementidest kõige pehmem. See ei pea paika. Venitatavuse ja taotavuse poolest on kuld metallide seas esimene, aga kõige pehmem element see ei ole. Ehte jaoks on puhas kuld siiski pehme, seepärast lisatakse sellele teisi metalle.
Sulamid ja värvid
| Värv | Mis on sulamis kulla kõrval | Mida teada |
|---|---|---|
| Kollane | hõbe, vask, tsink | toon sõltub proovist ja teiste metallide vahekorrast |
| Valge | pallaadium või nikkel | pinnal on roodiumikate, mis kandmisel kulub |
| Punane ja roosa | rohkem vaske | mida rohkem vaske, seda punakam toon |
| Lilla | alumiinium (AuAl₂) | umbes 79% kulda, vastab ligikaudu 19 karaadile |
Roodiumi ei ole üheski kullasulamis. See on ainult pinnakate, millega valgest kullast ehe kaetakse, et toon oleks hele ja ühtlane. Kui kate kulub, tuleb nähtavale sulami enda veidi kollakam toon.
Nikkel valges kullas
Nikliga valgele kullale kehtib EL-i nikli piirang. Niklit see ei keela. Piiratud on see, kui palju niklit tohib nahale eralduda: nahaga pikaajalises kontaktis olevast ehtest kuni 0,5 μg/cm² nädalas ning augustatud kõrvast läbi minevast osast alla 0,2 μg/cm² nädalas. Kui ehtel on kate, peab see hoidma eraldumise piirmäärast allpool vähemalt kaks aastat tavalise kasutuse juures. Tundliku nahaga tasub müüjalt küsida, kas valges kullas on nikkel või pallaadium.
Proovid Eestis
Mida suurem on proovi number, seda rohkem on sulamis kulda, sest proov näitab kulla osakaalu tuhandikes. Eesti standardproovid on 375, 500, 585, 750, 916 ja 999. Rahvusvahelise konventsiooni kullaproovid on 999, 916, 750, 585 ja 375.
| Proov | Karaat | Kulda sulamis | Metalli väärtus* |
|---|---|---|---|
| 375 | 9K | 37,5% | ~45 €/g |
| 585 | 14K | 58,5% | ~71 €/g |
| 750 | 18K | 75,0% | ~91 €/g |
| 916 | 22K | 91,6% | ~111 €/g |
| 999 | 24K | 99,9% | ~121 €/g |
* Arvestuslik metalliväärtus 25.09.2026 seisuga, mitte ostu- ega kokkuostuhind. Kokkuostja maksab vähem, sest tema marginaal katab sulatamise ja rafineerimise. Kulla hind muutub iga päev ja värske hinna leiate lehelt kulla hind.
Kulla hind 2025–2026
2025. aastal kerkis kulla hind umbes 66%, ligikaudu 2606 dollarilt 4325 dollarini untsi kohta. Nii head aastat polnud kullal olnud alates 1979. aastast. 3000 dollari piir ületati 14. märtsil, 3500 dollari piir 22. aprillil, 4000 dollari piir 8. oktoobril ja 4500 dollari piir 24. detsembril 2025 (allikad: gold.org, kitco.com).
Kõigi aegade tipp tuli 29. jaanuaril 2026, kui unts maksis ligi 5600 dollarit. Eurodes tegi see umbes 145 € grammi kohta. Järgmisel päeval kukkus hind ühe päevaga üle 10%. Septembri 2026 lõpus maksis unts umbes 4285 dollarit ja gramm umbes 121 €. Unts on 31,1035 grammi.
Reaalajas hinda näitab näiteks goldprice.org. Kuidas grammihinda proovi järgi arvutada, on kirjas lehel kulla hind.
Mis hinda tõstis
2025. aastal ostsid keskpangad 863 tonni kulda ja kullafondidesse lisandus 801 tonni. Ehetele kulus samal aastal 1542 tonni kulda, 18% vähem kui aasta varem, kuid rahas oli ehtenõudlus rekordiline, 172 miljardit dollarit.
Ehteostjat puudutab kõige otsesemalt just see viimane arv. Ostjad maksavad rohkem ja saavad vähem gramme, seepärast on ehted muutunud väiksemaks ja õhemaks (andmed: World Gold Council).
Investeerimiskuld ja käibemaks
Kuldehtelt tuleb Eestis maksta 24% käibemaksu. Investeerimiskuld on EL-is ja Eestis käibemaksuvaba, kui see vastab nõuetele.
Kangi või plaadi proov peab olema vähemalt 995 ja kaal selline, mida turg aktsepteerib. Mündi proov peab olema vähemalt 900 ja see peab olema vermitud pärast 1800. aastat. Münt peab olema või olnud päritoluriigis seaduslik maksevahend ning selle hind ei tohi ületada kulla vabaturuväärtust üle 80%.
Nõuetele vastavate müntide nimekirja avaldab EL igal aastal. 2026. aasta nimekiri ilmus väljaandes ELT C/2025/5923, aga ka münt, mida nimekirjas pole, võib nõuetele vastata. Kogumismüntidele ja kangidele, mis tingimusi ei täida, lisandub 24% käibemaks.
Kas kuldehe on investeering?
Ehte hinda kuuluvad töö, käibemaks ja müüja juurdehindlus. Kui ehte hiljem maha müüte, maksab kokkuostja vähem kui metalli arvestuslik väärtus, sest tema marginaal katab sulatamise ja rafineerimise. Kui ehe on teile oluline ja raha on vaja vaid lühikeseks ajaks, sobib pigem pandilaen kulla tagatisel, mille tingimused tuleb enne allkirjastamist hoolega läbi lugeda. Ehe on eelkõige kandmiseks, investeerimiseks on mõeldud investeerimiskuld. Kui kavatsete paigutada suurema summa, rääkige enne otsust finantsnõustajaga.
Korduma kippuvad küsimused
Mitu karaati on 585 proov?
14 karaati. Sulamist 58,5% on kuld.
Kas valge kuld on kallim kui kollane?
Sama proovi puhul on mõlemas ühepalju kulda. Kui hinnas on vahe, tuleb see sulami teistest metallidest ja roodiumikattest, mitte kullast endast.
Kas kulla hind on stabiilne?
Ei ole. 2025. ja 2026. aastal tegi hind nii rekordeid kui ka järske langusi. 30. jaanuaril 2026 kukkus see ühe päevaga üle 10%.
Kas nikliga valge kuld on EL-is lubatud?
Jah, kui niklit eraldub nahale alla piirmäära. Nahaga pikalt kokku puutuval ehtel on see 0,5 μg/cm² nädalas, augu sisse mineval osal alla 0,2 μg/cm².
Kas kulda sulatatakse kokku plaatina või roodiumiga?
Ei. Kollase kulla sulamisse lähevad hõbe, vask ja tsink, valgesse kulda pallaadium või nikkel. Roodiumiga kaetakse ainult pind.
